Nagu eelnevas postituses öeldud, olen nüüdsest Tartu Kutsehariduskeskuse õpilane. Oma kooliteed jätkan Pärnu kutseka klassiõe Mariaga. Erialaks toiduainete tehnoloogia kondiitrisuunaga. Õppeks on meil sessoonõpe ja kestab pool aastat. Vahepeal peame sooritama ka 200 tundi ettevõttepraktikat. Eriala on mõeldud kondiitri lõpetanud inimestele ja sisaldab endast peamiselt kaunistusmeetodite ja -tehnikate omandanist ning kooli lõpuks peaks oskama sooritada kondiitri II taseme kutseeksami. (Pildil me Tartu elukoht. :P )
Tunniplaani vaadates olin positiivselt üllatunud. Nii palju uut ja põnevat: šokolaaditöö, fruktodisain, trühvlite valmistamine, martsipanikaunistused, küpsetamata kaunistused ja kreemid - iga kondiitrihakatise väike unistus. Lisaks sellele veel kordamist kondiitritehnoloogiast ja kutsealasest inglise keelest ning arvuti kasutamist erialaste toimingute tegemiseks. Naljakas tegelikul, et ma sellise eriala otsa koperdasin ja siiamaani sinna püsima olen jäänud, sest mingi kunstiannet mul olemas ei ole ja käeline tegevus on mul väga nõrk. Aga eks harjutamine ja tahe pidi meistriks tegema. :) Esimene nädal oli küll selline reaktisoon, et appi, ma ei oska ju tegelikult veel mitte midagi ja mida ma siin üldse teen? Käisime seda ka peale esimest nädalat oma Pärnu kutseka eriala õpetajatele kurtmas, kes õnneks meid natukene maha suutis rahustada. :)
Esimene päev oli pigem selline teooria ja tuvumine. Saime päris piisava hulga kodutöid ja nägime väga lahedaid ideid ja raamatud erinevatest tortidest ja kaunistustest. (Pildil inglise keele tunnitöö, kus pidime välja mõtlema tordi, koostisosad ja selle kuidas valmistada.)
Šokolaaditöös proovisime ise šokolaadi modeleerimismassi valmistada, õppisime šokolaadi tempereerima ja valmistasime marmorplaadipeal lipsukesi, torusid jm kaunistusi, mida pidime pärast kasutama suhkrumassi tükikookide kaunistamisel.
Tellitud toodete tunnis saime ülesandeks mõelda välja suhkrumassiga kaetud tort, kus on kasutatud royal icingut, šokolaadikaunistusi ja traadilille kimpu. Seega on kokku koondatud šokolaaditöö- , küpsetamata kaunistuste, - martsipanikaunistuste ja tellitud toodete tunni, kus vastavalt tunnile neid valmistame. Tordi katte, suhkrumassi, valmistasime ise, mis oli meile (Pärnus pole teinud) küll uus asi. Tordiks oli meil penoplasti tükk, mille siis katsime vastavalt võikreemiga ja siis kate peale. Kuna me Pärnus oleme teinud kattega torte heal juhul kaks korda, siis katmine kohe hästi ei õnnestunud, millest oli tegelikult ju kahju. Royal icingust kaunisustehnikaid olen mina imetlenud ainult netist ja samamoodi polnud meil sellega Pärnus kokkupuuteid, sama ka traadililledega. Seega meie jaoks oli kõik suhteliselt uus. Lillede tegemiseks ei ole mul eriti üldse oskusi ega kätt, seega selle kimbu valmistamine saab olema raskeks katsumuseks.
Fruktodisainis alustasime õunade disainimisega - tegime "lehti" ja õunast luike. Alguses läks ikka mul kõik väga mööda, kui nüüd kodus harjutades, hakkab juba tulema.
Järgmises martsipanikaunistuste tunnis harjutasime looma kujukesi - kass, koer, kilpkonn. Kujukesed on samuti asjad, mis mul mitte kuidagi moodi välja ei tule.
Karamellitöö tund osutus väga põnevaks. Keetsime ise karamelli ja tegime sellest erinevaid kaunistui - linnupesa, roosi, vormidega lilli ja lehti ning puhutud mulle. Väga lahe tehnika, kahju ainult, et seda nii vähe kasutatakse ja see nii "jonnakas" on.
Jõudsime käia ka teiste praktikakaitsmisel. Eks Tartu omad on nende praktikakaitsmisega kursis, aga meil oli see asi natuke vähe teistmoodi, seega saime ka sellest aimu. Tore oli kuulata ka Tartu ettevõttete kohta, mis ja kuidas, kahju ainult, et ma oma Tartu lemmik kohvikus nii pettuma pidin. Aga see selleks, sest Tartusse praktikale mul ei õnnestu jääda - kool, töö ja trennid võtavad Pärnus oma aja, et sõitmine Pärnu-Tartu vahet läheks lihtsalt liiga hulluks.
Olen rahul, et oma suuna sinna poole võtsin, sest uued teadmised ja oskused kuluvad väga ära. Igastahes on mul nüüd veel rohkem tahtmist ja inspiratsiooni kõike teha ja katsetada ning kinnistada koolis omandatud tehnikaid.
Natuke tutvusime ka Tartuga - jõudsime vanalinna jalutama ja Werneri kohvikusse, mida ma pikalt oodanud olin.
Scwartzwaldi kook, mida Werneris maisesime. (Pilt Werneri FB lehelt.)
Üks kõige paremaid cappuccinosi, mida joonud. Veider on see, et koht on selline väga tavaline. :P
Ja Vanalinn...
