Pärnu tüdrukud Tartus koolis ehk teine periood Tartu Kutsehariduskeskuses

Kuna oleme Mariaga ainukesed, kes on klassis mujalt kui Tartust, siis oleme me saanud ühtse nimetuse, millega meid kutsutakse - Pärnu tüdrukud. Kaks nädalat  kooli siis jälle selja taga. Vaatame, mis korda sai saadetud. :)

Teisipäeva hommikul möllas õues päris raju torm. Bussisõit sai hommikul muidugi tuimalt maha magatud, kuid päris tihti oli tunda, kuidas buss jälle pidurdas, sest tee peal oksad ja muu sodi maas olid. Need pikad bussiga loksumised on juba väga tüütavaks muutunud.

Pagaritoodete kaunistamises alustasime dekoratiivbiskviidi valmistamist. Ma miskipärast olin koguaeg arvanud, et neid pilte, mida nad rullbiskviitidele joonistavad on samuti biskviittaignas, aga siiski, siiski on selleks eraldi mass. Jälle targem. Joonistused olid  muidugi lasteaialapse tasemel, aga kui endale midagi ette joonistada ja siis teha, võib päris laheda tulemuse saada. Joonistasime siis küpsetuspaberile massiga ette ja panime külmkappi tahenema. Pärast tegime peale võibiskviittaigna ja kallasime üle ning küpsetasime. Jahujoonistusmassiga saime ka tuttavaks. Joonistasime silikoonmatile kujundeid ja küpsetasime ära.

Mu kodune katsetus teha pildiga biskviiti.

Martsipanikaunistustes katsime uuesti penoplasti tüki martsipaniga, sest vanad olid külmkapis lihtsalt ära sulanud ja valmistasime oma tortidele lilli, meie siis liiliaid. 

Kreemide tunnis pidime paari peale valmistama trühveltordi selle vana ja õige retsepti järgi. Kaunistuseks oli vaja teha igale tükile pritsitud roos. Seda õiget trühveltorti polnud me Pärnus kunagi teinud, seega oli meie jaoks peaaegu kõik uus - näiteks siirupiga kreemi valmistamine ja trühvlipuru keetmine. Eks mässamist ja sassiminekut oli päris palju, aga tehtud sai. Roosi pritsimist me olime Pärnus ka mõned korrad teinud, aga eks see nõuab rohkem harjutamist. Ma kodus ikka võtan hoogu, et harjutaks ja teeks, aga miskipärast ei ole tulemuseks kunagi roose. Aga tegelikult sain ma aru, mida ma valesti teen, et nad välja ei taha tulla.

Teisipäeval oli võimalus minna Tallinnasse Toidumessile, aga kuna meie otsustasime mitte minna, siis avastasime Tartut ja saime ühe mu põhikooliaegse klassiõega kokku. Istusime mingis kohvikus, mille nime ma loomulikult enam ei mäleta. 

Neljapäeval tunnis nimega tellitud tooted, pidime ära lõpetama oma tordid, mida alustasime tegelikult juba ju esimesel nädalal. Kuna tordil pidi olema kaunistuseks traatide lillekimp, siis kõigepealt pusisimegi lillede kallal. Need traadililled hakkasid mulle päris meeldima. Edasi panime kokku liilia, mis minul ei tahtnud kahjuks üldse koos seista, et martsipani ega šokolaadi abil ja lõpptulemuseks jäigi hästi laiali olev lill. Kuna liilia on üks mu lemmikutest, siis loomulikult ei olnud ma lõpptulemusega rahul. Äärtesse olid mõeldud royal icingu kanistused. See on ka üks tehnika, mis mulle tohutult meeldib, aga selle teostamiseks mul väriseb käsi liiast ja olen liiga kärsitu. :P Eks see tehnika vajab kindlat kätt ja palju harjutamist, millega me natukene algust tegime. 

Vasak minu, parem Maria.

Järgmist nädalalt alutasime suhkrulisest taignast korvikeste ja konjakitorude valmistamisega. Järgmiseks tunniks oli kohe kreemide tund, seega kasutasime valmistasime erinevaid kreeme täidisteks. Kreemid olid peamiselt munavalge ja võikreemid ning nendest tuletatud igasugu variandid. (Sefiirkreem, põhiv

õikreem, šarlottkreem jne.) Meie saime paari peale teha munavalgekeedukreemi, millele lisasime hiljem ka võid. Munavalge- ja võikreemid on kindlasti kreemid, mis mulle maitselt ei istu, aga see munavalgekeedukreem koos võiga tuli küll päris hea. Ei olnud selline jube magus ega rasvane. Mis me tähele panime on see, et Pärnu ja Tartu õpetamised erinevad päris palju, seega on tegelikult halb, sest me ju oleme selliseid asju läbi teinud, aga kui hakkame Pärnu õpetuse järgi tegema, siis on see Tartu mõistes vale. Näiteks meile õpetati Pärnus, et sefiir on sefiir siis kui seal on želatiin sees, Tartu omad polnud sellisest asjast kuulnudki, kellega seda arutasime. Veider.

Kondiiter peab loominguline olema ehk kuidas kuivatada šokolaadi, kui konjakitorusid kuskile kuivama pole panna. :)

Kolmapäeval õppisime arvutitunnis tehnoloogilisi kaarte tegema, mis meile Pärnust on tuttav teema. Praktikatunnis valmistasime tellitud tooteid - apelsinitrühvleid, pähklilõiku ja kihilist küpsist. Meile jäid trühvlid teha. Pärast aitasime pähklilõike martsipaniga katta.

Fruktodisain - asi, mida minu pähkel lihtsalt ei võta.
Teistel on see vist kõige oodatum tund kogu aeg. :D Lõikasime kurgist lehti, porgandist käibisd ja liblikaid, suvikõrvitsast, paprikast, sibulast ja valgest redisest fantaasialilli. Rediseid kaunistasime ka natuke. Tegelikult aine kui selline on megapõnev ja kaunistused maruvahvad, aga no ma ei tea, mis mul häda on, et midagi välja ei tule. :D (Kõrval minu, all Maria)

Neljapäeva karamelli tunnitööks oli valmistada väike korvike lilledega. See tundus  hullult põnev. Keetsime karamelli valmis ja värvisime ka ning siis selgus, et karamell meiega koostööd ei tee, sest ruum on külm ja läheb jube kiiresti kõvaks. Eks me seal pusisime ja pusisime, aga midagi erilist välja ei tulnud.

Üritasime, mis me üritasime, kõik lagunes... :D

Tellitud toodete tunniks olid tellimustordid, mis oli küpsetatud, kokku pandud ja pealt martsipaniga ära kaetud. Meie ülesandeks oli neid kaunistada. Ega neljakesi ühte torti kaunistada ei ole eriti lihtne, sest arvamused kipuvad laiali minema, aga tulemus sai selline.

Päeva lõpuks veel trühvlite valmistamine - raffaellod, aprikoosiga, ingveriga, kiirtrühvlid brändiga, rohkem hetkel ei meenu.

November-detsember tuleb megakiire - kodused tööd, kolm nädalat kooli, praktika, töö, praktikakaitsmine ja eksamiks valmistumine. Järgmise korrani, Tartu! :)