CKCS TÜ tort

 Tort, mille tegemist ühtaegu ootasin suure põnevuse, kuid samas ka suure kartusega. Sain jällegi oma kaks hobi ühendada - tordinduse ja koeranduse. Tort läks cavalier king charles spanjelite tõuühingu 10 aastpäevaks. Kuna tort oli tähtis nii sündmuselt kui ka minemas minujaoks tähtsatele ja ka väga paljudele inimestele, siis planeerisin ja kavandasin seda torti mitukümmend korda ringi. . Tegelikult joonistasin isegi päris sama suure tordi paberile kui tort mõõtmetel tulema pidi ja paigutasin, joonistasin ja tõstsin jälle kaunistusi ümber. Tagantjärele tuleb vist öelda,et mida vähem planeerida, seda parem.

 Mõtteid oli tegelikult päris palju:

• Joonistada logo - valminud oli juubeliaastale pühendatud uus logo
• Valmistada kroon - cavalier ju kuniglik tõug
• Kasutada Inglismaa lippe - tõug pärit Inglismaalt
• Valmistada tordile kõrgem tort padjakujulisena - cavalierid on ju "padjakoerad"
• Joonistada/lõigata välja igast värvist cavalier.
• Valmistada rosetid ja karikad  - tort läks söömisele koertenäitusel

Alguses oligi mõte, et kuna ma krooni ei osanud kuidagi tordile tuua, siis teen tordi keskele kõrgema padjakujulise tordi, koos keerupaelte ja muude nunnude vidinatega, mille peale asetan nende logo. Siis tuli muidugi "tore üllatus", et padja mõõtmeteks jääb tort liiga kitsaks, seega tegin tordile lihtsalt kõrgema koha, kuhu sai siis logo peale. Cavaliere tahtsin teha neli tükki ehk et kõik värvid oleks esindatud. Et tort oleks huvitavam, plaanisin cavalierid välja lõigata erivärvidest suhkrumassist ja siis need kokku panna nagu puzzle. Sellega vedas viltu, sest niimoodi saada koera, kes on cavalieri moodi, osutus keerulisemaks kui ma arvasin. Lõpuks joonistasin hoopis tõuühingu värvilistelt logodelt koera pead. Ja ilmselgelt tuli see mõte hiljem, et oleks võinud kuidagi rosetid meisterdada ja siis need pead nö roseti sisse joonistada. Käpajäljed ja kondid sobisid teemaga ka ideaalselt kokku ja kuna olin ka äsja neid vorme Suhkrukunstis näinud, siis läksid need ka käiku. Lilled, liblikad ja lepatriinud said lisamaks teemat kevadest ja cavalieride rõõmsast olekust. Kuldsed pärlid olid ka täitsa teemasse. 

Maitse sai otsustatud mult kõige enim soovitud tordi näol - hapukoore-vaarika-šokolaadi. Kui kõik juba maitse osas kokku lepitud oli, siis järsku plahvatas, et kuidas ma teen tumepruunile kreemile pruunid koerad. Sealt tuli võtta vastu otsus katta tort pealt valge šokolaadikreemiga. Järmine ootamatu tõrge tuli selle näol, et alus on liiga suur ja ei mahu keldri trepist alla (keerdtrepp), et saaks külma viia. Ma ei tulnud enne selle pealegi, et peaks seda ka mõõtma. Tuli leppida kahe unetunniga ja kella 2st uuesti torti tegema hakata. 

 Põhju on tordil kõrvuti viis ja kolm kihti. Vahel siis vaarikatoormoos, hapukoorekreem ja külmutatud vaarikad. Kuni pealmise kreemini sujus kõik väga hästi. Äärte pritsimisel hakkas kreem vedelaks muutuma, sulama ja kõik läks väga mööda. Iga torditegija teab kui õudne tunne see on, kui sul on hullult tähtis tort ( tegelikult võib see ka täitsa tavaline enda tarbeks tort olla) valmistada ja kõik veab lihtsalt viltu mingi kreem pärast, mis ei otsusta koostööd teha. Seda enam, et kell oli siis kuskil 7 hommikul ja mul ei olnud kodus enam ühtki toorjuustu ega vahukoort. Jumal tänatud, et Maxima kell 8 hommikul lahti tehakse. Saatsin õe endale vajalikku materjali varuma. Seekord kreem toimis. Kaunistused ka peale ja oli täitsa tordi moodi. Kookoshelbeid küll ei olnud plaanis peale raputada, aga läks nii, siis läks. Tort oli külmas õhksoojuspumba all, mis oli pandud kõike külmema peale kui üldse võimalik - asi toimis.

Kõige tipp oli muidugi see, et tort tuli trantsportida Pärnust Tallinna tordivedamiseks väga sooja ilmaga. Iga torditegija teab, mis võib sooja ilmaga tordiga juhtuda. Tordi trantsportimiseks oli meil buss, millel istmed tagant ära võetud. Kui kodus tõstsime torti ühes kohast teise, koos lauaga, siis bussi pidime saama ta ilma lauata, et ta mitte mingil juhul kuhugi sõitma ei hakkaks. Täiesti ootamatult saime aru, et alus vetrub, seega tõstmine osutus keerulisemaks kui arvata oskasime. Ega enne ei osanud sellist asja isegi kontrollida ega arvestada. Kuigi olen sama aluse peale ka kaks sama suurt torti teinud, aga pole neid kunagi ise tõstma pidanud. Jälle targem! Õnneks sujus kõik trantsport ilma viperusteta ja tort jõudis täies tükis kohale.

See tort andis paraja õppetunni absoluutselt kõige osas, mida enne ei osanud isegi vaadata või kontrollida. Samas ega iga päev nii suuri torte ei tee kah.  Sellega olen nüüd kahevahel,, et kas teinekord üldse planeerida ja kavandada või teha seda veel mitmeid kordi rohkem kui see kord tehtud sai. Ma kaldun ise viimase variandi poole :)